Enesehinnang läbitud kuruse kohta

Mõeldes tagasi läbutud kursusele "Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele" võib kindlasti öelda, et tegemist oli väga õpetliku ja eripedagoogika üliõpilaste jaoks vajaliku kurusega.

Kõige huvitavamad teemad minu jaoks olid erinevate erivajadustega inimeste jaoks mõeldud infotehnoloogiliste lahenduste võrdlus ja oma blogi loomine, mille tegemist ma siiani pidevalt edasi olen lükanud.

Enim probleeme tekitas mulle oma kodulehe tegemine. Kõik mis puutub programmeerimisse, paraku,  oli on ja jääb minu jaoks tõeliseks müsteeriumiks.

Mis aitas mul õppida? Eks ikka soov erialaselt võimalikult palju areneda. Võimalikult palju antud teema ja ka enda kohta teada saada. Ja seda ma ka sain.

Ülesanne 6

Ühe virtuaalkogukonna kirjeldus

Kuna olen alati internetisuhtlusele eelistanud inimestega nö näost näkku suhelda, pole ma kuigi suur virtuaalkogukondade kasutaja, kuigi siiski, mis seal salata, mõnda olen oma elu jooksul siiski kasutanud. Praegu kasutan aeg-ajalt vaid Facebooki. Seega otsustasingi sellest kirjutada.

Facebooki näol on tegemist 2004. aastal loodud virtuaalse sotsiaalvõrgustikuga, millel on tänaseks juba üle 500 miljoni kasutaja üle maailma. Iga vähemalt 13-aastane isik võib luua endale isikliku Facebook´i konto, lisada teisi kasutajaid oma sõpradeks ning vahetada nendega sõnumeid (nii mailitsi kui reaalajas). Samas võimaldab Facebook inimestel ühineda mingi ühise näitaja alusel (näiteks kool, töö või huvialad) "kommuunideks".

Aga mida huvatavat veel Facebooki kohta võiks teada?

Näiteks seda, et suhtluskeskkonna nimi on tulnud USAs igal aastal kolledzites esmakursuslastele välja jagatavate raamatute, mis on loodud aitamaks neil paremini kooli sisse elada ja oma uute (kooli)kaaslastega tuttavaks saada, kõnekeelsest nimetusest.

Ja et Facebooki loojaks on  arvutiteaduse üliõpilane Mark Zuckerberg ja tema kaasüliõpilased E.Savarin, D.Moskovitz ja C.Hughes. Algselt oli nende loodud virtuaalkogukond loodud vaid Harvardi üliõpilastele, kuid õige pea laienes see ka Bostoni Ivy League´i ning Stanford´i  omadele ja lõpuks üle kogu maailma, kõigile, kes on vähemalt 13-aastased.

Jaanuar 2009 seisuga on Facebook kasutuselt teine interneti virtuaalkogukond maailmas, pärast MySpace´i.

Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/Facebook

Ülesanne 5 - Ligipääsetav internet

Mina valisin interneti ligipääsetavuse seisukohalt analüüsimiseks oma kursusekaaslase Diaana Madari kodulehe liblikatest, mis asub internetis aadressil http://www.hot.ee/diaana6/.

- Lehe struktuur on igati mõistlik ja olemas on kõik põhikomponendid. Kõigil kolmel omavahel ühendatud lehel on piisavalt (ja mitte ülearu!) teksti ning ilusad asjakohased pildid.
- Värvikamma on ka igati paigas ja piisavalt kontrastne. Heleoranžil taustal must kiri - igati kergesti loetav.
- Kogu graafiline materjal on varustatud alternatiivtekstiga (viited originaalallikale).
- Kõik lehtedel olevad lingid on muust tekstist eraldatud ja hästi mõistetavad, st. on aru saada, kuhu milline link edasi juhatab.
- Kogu kodulehel kasutatud tekstimaterjal on korrektselt viidatud.

Analüüsil toetusin materjalile http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Ligip%C3%A4%C3%A4setav_Internet

Ülesanne 4

Valisin võrdluseks kaks nägemispuuetega inimestele mõeldud infotehnoloogilist lahendust, punktkirja klaviatuuri ja reljeefse arvutihiire.

Punktkirja klaviatuur (inglise keeles braille keyboard), ka Braille´i klaviatuur, on arendatud Perkinsi-tüüpi punktkirja trükimasinast ja tähendab reeglina üht kahest:

·        Klaviatuuri, mis on mõeldud punktkirja sisestamiseks. Kusjuures klassikalisel punktkirja kirjutusmasina klaviatuuril on 6 põhisõrmist (üks iga punkti jaoks), tänapäevastel on sõrmiseid aga 8 ja lisaks veel juhtklahvid.

·        Tava- või erikujulist (näiteks ühe käe) klaviatuuri, mille klahvidel on (harilikult lisaks nähtavatele sümbolitele) ka punktkirjamärgid.

Reeglina on punktkirja klaviatuuril väiksemad mõõtmed kui tavalisel ja seetõttu on seda ka oluliselt kergem kaasas kanda.

Reljeefne arvutihiir on arvutihiire sarnane seade, mis lisaks tavahiire funktsioonile annab tagasisidet reljeefsete elementide kaudu hiire seljal või ka erinevate vibreerivate osade kaudu. Oluliseks plussiks on seadme väikesed mõõtmed ja mobiilsus.

Minu arvates on mõlema, nii punktkirja klaviatuuri kui ka reljeefse hiire näol tegemist äärmiselt tänuväärsete abi – ja töövahenditega nägemispuuetega inimestele. On väga meeldiv tõdeda, et maailm meie ümber on iga päevaga muutumas üha tolerantsemaks ja et kõigi, ka erivajadustega, ühiskonnaliikmete (eri)vajadusi arvestavaks.

Kasutatud allikad:

http://itiabi.elil.ee/index.php/Punktkirjaklaviatuur  [01.10.2010]

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tug itehnoloogia#Reljeefne_hiir   [01.10.2010]